Praktikablogi 1. postitus

Esimese kahe nädala kokkuvõte

Olen nüüd kaks nädalat veetnud ettevõttepraktikal ning aeg on teha esimene praktikablogi postitus.

Ülesannete ülevaade

Mind pandi töötama projekti kallal, mis kujutas endast suure hulga andmete allalaadimist JSON-kujul ning nende edasist töötlemist. Andmed tuli mõistliku kiirusega sisestada PostgreSQL andmebaasi (jsonb-välja kujul, mitte relatsioonilise andmemudelina), tuvastada muudatusi kõige hilisemate ja viimati kehtinud andmete vahel ning nende muudatuste kohta saata info edasi Kafka topic-usse. Seejärel tuli kirjutada ka programm, mis Kafka-st luges erinevuste kohta tulnud sõnumeid ning peegeldas neid muudatusi teise andmebaasi - seekord relatsioonilisel kujul, mitte dokument-andmemudelina.

Paljuski sain kasutada tehnoloogiaid, millega olin juba tuttav, nagu .NET, Docker ja PostgreSQL. Kuid tutvusin ka AirByte-i, Airflow' ja Sentry-ga, millest ma varem kuulnudki polnud, ning Kafka-ga, millest ma olin teadlik, kuid polnud varem kasutanud. Samuti puutusin kokku mõne PostgreSQL-i funktsionaalsusega, mida mul varem polnud vaja läinud.

Raskused

Kõige raskem osa oli see, et enamuse ajast polnud mul eriti selget ettekujutust, kuhu see projekt lõpuks jõudma peaks. Selle asemel sain osade kaupa ülesandeid, mida järmisena peaks saavutama ning mis tehnoloogiaid selleks kasutada võiks.

See projekt kujutas endast pigem prototüüpimist ja sobivate lahenduste otsimist ning kuna ma alles harjusin uue keskkonna, korralduse, tööriistade ja inimestega, oli sellest tulenev ebakindlus üsna ebamugav. Ei aidanud ka see, et 40-tunnine töönädal on mu jaoks täiesti uus kogemus ning eriti esimestel päevadel olin ma koju jõudes väga väsinud.

Praegused mõtted

Nüüdseks olen juba veidi paremini harjunud ning suur osa ebakindlusest ja närvilisusest on kadunud. Kuna ma olen üsna introvertne, pole ma eriti palju töökaaslastega suhelnud, kuid need, keda ma näinud olen, tunduvad päris toredad ning mõnega olen ka paar sõna vestelnud.

Arvan, et kui ma pärast tööd ülikooliga ei peaks tegelema, oleksin sellise eluga üpris rahul. Praegu aga on raske leida praktikalt koju jõudes motivatsiooni loengusalvestusi vaadata, kodutöid teha või materjali korrata. Siiski, õnneks pole mu õppekoormus sel semestril eriti suur ning ülikooli lõpp paistab.

Praktikakuraatori küsimused

Praktikakuraatori juhiste kohaselt vastan siinkohal kahele küsimusele:

Millised on sinu ootused praktikale?

Eelkõige ootan, et saan parema ettekujutuse sellest, mis tunne on töötada arendajana päris ettevõttes reaalses töökeskkonnas. Samuti ootan, et saan kogemust teistega koostöös ja kellegi alluvuses IT-projektide kallal töötamise kohta. Kuigi olen ülikoolist saanud palju oskusi ja teadmisi, pole mul tarkvaraarendaja tööelu ja korralduse kohta eriti head arusaama. Selle omandamiseks peab aga seda ise kogema, mis ongi üks praktika eesmärkidest.

Kindlasti loodan, et praktikaperioodi lõpuks tunnen ennast enesekindlamalt kogu selles valdkonnas, kasvõi ainult sellepärast, et tean, kuhu ma oma oskuste poolest IT-maastikul sobitun.

Tore oleks ka luua töökaaslastega sõprus- või muid suhteid, kuid ma ei tea, kui tõenäoline see on. Sama lootsin ülikooli kohta ning kuigi kujunesid välja mõned tutvused, kellega alati meeleldi suhtlen, on need piirdunud rühmatööde koostegemise ja enne või pärast loenguid/eksameid paari sõna vahetamisega.

Mis olid sinu põhjused seda eriala õppima tulla? Mis sind motiveeris?

Tehnoloogia ja see, kuidas meid ümbritsevad seadmed töötavad, on mind alati huvitanud. Spetsiifilisemalt IT ja tarkvaraarenduse poole kallutasid mind arvatavasti mu huvi videomängude vastu ning tarkvaraarenduse teemalised naljad ja arutelu, mida internet mulle aeg-ajalt ette paiskas. IT ja tarkvara osatähtsus maailmas ja eriti minu elus aina kasvas, mul oli loomulik tung mõista, kuidas mind ümbritsev töötab ning kogu see teema tundus üleüldse väga paeluv. Ka on mul üks lähedane sõber, kes on IT-ga juba väga noorest east tegelenud, kelle roll eeskuju ja inspiratsioonina oli ja on kindlasti märkimisväärne.

Kõik see viis selleni, et kui ma mõned aastad tagasi uurisin erinevaid ülikoole ja õppekavasid, siis tundus IT-süsteemide arendus mulle kõige parem valik. Kaalusin ka erinevaid teisi IT-teemalisi erialasid ning ka filmikunsti ja polnud alguses täiesti kindel, kas tegin õige valiku. Nüüd aga olen väga rahul oma otsusega, ma olen õppinud väga palju ning avastanud endas kire tarkvaraarenduse vastu.